Loovus on Eesti järgmine ekspordiartikkel – mitte toode, vaid mõtteviis, mida maailm vajab, kirjutab kultuuriagentuuri Orangetime ja kõnekooli Anonymous Presenters asutaja ja loovstrateeg Hardi Kinnas.
“Tuleviku edukad ettevõtted ei keskendu ainult tulule, vaid sellele, kuidas nende tegevus rikastab inimesi ja ühiskonda,” kirjutab loovstrateeg Hardi Kinnas.
On kummaline, kuidas loovus sünnib alles siis, kui midagi laguneb. Kui süsteem, millele me toetusime, variseb. Kui tuttavad tööviisid ja kindlad rollid kaotavad korraga oma mõtte.
Me mäletame, kuidas ühel päeval kadusid lavad, publikud ja ruumid. Kõik, mis oli kindel, haihtus. Ja ometi – just selles vaikses tühjuses hakkas idanema midagi uut.
Kõik, mis oli mugav, kadus. Kõik, mis oli rutiinne, muutus mõttetuks. Alles jäi inimene – oma hääle, loo ja sisemise valgusega.
See ongi loova hävingu tuum. Kui vana süsteem variseb, tekib ruum uueks mõtteks. Ning selles ruumis sünnivad kultuurid, ideed ja ettevõtted, mis ei müü enam lihtsalt toodet, vaid loovad tähendust.
Majandus vajab ärkamist
Eesti majandus peab uuesti ärkama. Mitte taastuma vanaviisi, vaid leidma uue mõtteviisi, mis ühendab inimlikkuse ja vastutuse.
Me ei saa enam loota vaid efektiivsusele, kiirusele või numbrilisele kasvule. Meil on vaja sügavamat põhjust, miks me üldse tegutseme.
Sest majandus ei ole ainult tootmine ja tarbimine. Majandus on inimestevaheline suhe. See, kuidas me räägime, kuulame, loome ja teeme koostööd.
Kui ettevõte teab, mille eest ta seisab, sünnib usaldus. Kui tiim tajub, et nende töö loob tähendust, sünnib pühendumus. Ja kui ühiskond väärtustab sisemist kasvu sama palju kui väliseid tulemusi, siis sünnib jätkusuutlik areng.
Loovus kui majandusjõud
Loovus ei ole pelgalt reklaam või esteetika. Loovus on võime näha võimalust ka seal, kus teised näevad kriisi. See on julgus küsida “miks?” ajal, mil teised küsivad “kui palju?”.
Loovagentuuride töö ei ole enam ainult müüa, vaid aidata ettevõtetel mõtestada oma olemasolu. Iga sündmus, iga sõnum ja iga vestlus võivad olla kultuuri teod. Kultuur ei teki ainult riigi toel ega suurtes programmides — see sünnib ettevõtetes, tiimides ja inimestevahelistes suhetes.
Loovus on Eesti järgmine ekspordiartikkel. Mitte toode, vaid mõtteviis, mida maailm vajab.
Kui suudame luua kultuuri, mis väärtustab inimesi, usaldust ja koostööd, siis ei pea me enam kellelegi järele jõudma – me saame ise anda suuna.
Üheskoos ei ehita me enam ainult kampaaniaid ega üheõhtuseid emotsioone. Me ehitame uut inimlikku ajastut, kus väärtused juhivad otsuseid ja suhted loovad tulemusi.
Küsimus ei ole enam selles, kui efektiivselt me toodame, vaid miks ja kelle nimel me loome.
Tuleviku edukad ettevõtted ei keskendu ainult tulule, vaid sellele, kuidas nende tegevus rikastab inimesi ja ühiskonda. Selle kaudu sünnibki uus majandus – mitte kiiremini, vaid targemini.
Häving kui võimalus
Loov häving ei ole lõpp. See on puhastus, mis jätab alles olulise.
Kui vana süsteem variseb, siis tekib ruum uueks mõtteks. Ning just sellises ruumis sünnivad järgmise põlvkonna ettevõtted – need, kes ühendavad töö ja tähenduse, tulemuse ja suhte.
See on ka kummardus Nobeli majandusauhinnale ja neile, kes mõistavad, et majanduse suurim jõud ei peitu mitte kapitalis ega kasumis, vaid inimeses, kes suudab luua uut ka siis, kui vana on kadunud.
Eesti majandus ei vaja ainult efektiivsust. See vajab tähendust. Sest loovus ei sünni mugavuses. Loovus sünnib siis, kui kõik muu on kadunud.
Ja kui see juhtub, siis hakkab inimene jälle rääkima.
Lugu ilmus ajalehes Äripäev.