Õpin viimast aastat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorralduse erialal. Otsustasin projektijuhina panna koolile punkti sellise ürituse korraldamisega nagu Sounditoorium. Oleks ma siis vaid teadnud millise massiivse ja erakordse projekti ninas mul õnnestub seilata..
Sounditoorium oli tõepoolest tavapäratu – uudne kontserdivorm, mille sarnast Eestis teadaolevalt varem polnud keegi korraldanud. Sounditooriumi eesmärgiks oli lõhkuda traditsiooniline piir muusikute ja publiku vahel – need kaks elementi asusid teineteisest sadade meetrite kaugusel, täiesti erinevates hoonetes. Ühenduseks ainult ekraan, millelt vaatajaskond live-ülekannet nautis.
Muusika kirjutati spetsiaalselt Sounditooriumi jaoks ning heliloojaks on erinevates koosseisudes tegutsev Kaarel Kuusk. Muusikapalade stiil varieerus, oli hiphopist jazzini, pakkudes muhedat mussi nii vanaemadele kui väikevendadele. Muusikat esitas 55-liikmeline instrumentaal-vokaalansambel, kuhu koondasime erinevatest Eesti muusikaõppeasutustest sirguvad virtuoosid.
Sounditooriumi korraldasid üle poolesaja kultuuriakadeemia erinevate erialade tudengid. Ehitasime päevinäinud Koidu Seltsimaja suurde saali „stuudio“, värvisime, sättisime ja putitasime. Lisaks oli tudengite õlul heli-ja valguskujundused, kaameratöö, montaaž, dekoreerimine ning kõige selle taga omakorda muu korraldus: sponsorlus, pressiesindus ja asjaajamised.
Omast kogemusest võin öelda, et kõik noored kes projekti koondusid olid heas mõttes täiesti hullumeelsed. Koidu Seltsimaja saal, mis nägi enne välja kõle ja mannetu, sai lühikese ajaga täiesti uue kuue. Sounditooriumi ettevalmistused tõid kaasa higi, verd (ilma naljata! Meie helilooja lõi oma pea vastu kaamerakraanat ära, nii et verd konkreetselt purskas, kuid õnneks lõppes õnnetu peaviibe vaid ühe õmblusega) ja pisaraid. Kõik rabasid teha tööd oma uneajast ja nii nädalajagu enne etendumist. Ja seda kõike selle ülla ja imelise 1h ja 10 min nimel. Kuigi kogemus, mida Sounditooriumi korraldamisega saime on hindamatu. Mitte keegi ei tundnud end oma ülesannetes kui kala vees – mugavustsoonist väljaastumine oli kõigile kohustuslik.
Võimas on mõelda kuidas üks hull idee koondas endaga ligi 120 noort, et idee autori unistust täide viia.
Minu lemmikpala Sounditooriumi viiest loost. Ma pole autori Kaarel Kuuse käest uurinud, miks sai loo nimeks just Combo, kuid teos on minu arvates tõeline pisarakiskuja.
Sounditooriumit on võimalik järelvaadata ETV2 vahendusel 14.aprill kell 21.35.
Marta