{"id":6983,"date":"2017-08-01T22:59:33","date_gmt":"2017-08-01T19:59:33","guid":{"rendered":"https:\/\/orangetime.ee\/blog\/agentuuri-sulnis-suvepaev\/"},"modified":"2024-04-09T12:07:26","modified_gmt":"2024-04-09T09:07:26","slug":"agentuuri-sulnis-suvepaev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/blog\/agentuuri-sulnis-suvepaev\/","title":{"rendered":"Agentuuri Orangetime sulnis suvep\u00e4ev"},"content":{"rendered":"

Hea lugeja, sind kindlasti huvitab, millised on suvep\u00e4evad meil kui \u00fcrituste korraldajatel<\/a>?! \u00a0Peab\u00a0tunnistama, et seekord ei olnud mingeid tulesid ja vilesid, vaid hoopiski ilusad ja maalilised Eestimaa paigad. Suure vaevaga suutsime leida selle ainsama kuup\u00e4eva kogu aasta jooksul, et \u00fchiselt aeg maha v\u00f5tta nii, et keegi ei pea muude kohustuste p\u00e4rast \u00e4ra tormama. \u00d5nneks\u00a0leidis\u00a0taevataat sel p\u00e4eval oma sahtlist ka \u00fche\u00a0l\u00f5\u00f5mava suvep\u00e4eva (nende kolme sooja suvep\u00e4eva seast) .<\/p>\n

Iga\u00fcks noppis meie koosveedetud p\u00e4evast m\u00f5ne m\u00f5ttekillu, mis selle p\u00e4eva eriliseks tegi:<\/p>\n

Eve:
\n<\/strong>
\n<\/strong>Siiani on mulle v\u00e4ljend \u201cEesti kunst l\u00e4bi aegade\u201d k\u00f5lanud sama \u00f5\u00f5nsalt nagu betoonplokk ja ajanud pigem peale igavuse- kui p\u00f5nevusjudinad.<\/p>\n

Viinistu kunstimuuseum p\u00f6\u00f6ras selle eelarvamuse raginal pahupidi. 1,5-tunnisest giidiga ekskursioonist j\u00e4i tuntavalt v\u00e4heks. Kui k\u00f5ht juba pilli poleks l\u00f6\u00f6nud ja l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi j\u00e4rele karjunud, oleks vast tunnikese jagu veel seda esinduslikku erakogu vaadelnud ja kohalikke lugusid juurde kuulanud. Jah, tuleb tagasi minna. Ainult j\u00e4rgmine kord tuleb enne k\u00f5ht t\u00e4is s\u00fc\u00fca.<\/div>\n
<\/div>\n
Viinistust kiviga visata ja ideaalseks j\u00e4tkuks kunstivaatlemisele on Mohni saar, see maine paradiis – kaatris\u00f5it \u00fcle p\u00e4ikselise mereriba, saare s\u00fcmbolina kaugelt tervitav tuletorn, v\u00e4rviline matkarada, karastav suplus miljoni-dollari-vaatega liivarannas\u00a0ning tasuks veel vahuveini, singi ja juustuga kaetud piknikulina pole just igap\u00e4evane tallinlase kokteil. Jah, tuleb tagasi minna. Kauemaks. Ainult j\u00e4rgmine kord proovib kohalikku saarevahti Matit mitte v\u00e4lja vihastada, sest talle ei meeldi oodata, kuni k\u00fclalised kunstisaalis venivad ja saarele hilinevad \ud83d\ude42<\/div>\n
<\/div>\n

Mikk:<\/strong><\/h4>\n
Viinistu kunstimuuseumi varamu meenutas aega, kui Lauri Leesi p\u00f5hi- ja keskkoolis meile tarkusi jagas. Reproduktsioonid olid saanud originaal kunstiteosteks. Hea meel t\u00f5deda, et m\u00f5ned asjad ei olegi meelest l\u00e4inud.<\/div>\n
<\/div>\n

Maicken:<\/strong><\/h4>\n
\n
Uskumatu Mohni. Polnud aimugi, et meie enda Eestis on tilluke t\u00fckk sellist paradiisi. V\u00f5iks vabalt uue Robinsonide hooaja filmida.<\/div>\n
Just robinsonide teemal tekkis teel Viinistusse arutelu “Robinsonide” seriaali \u00fcle\u2026 kui kedagi huvitab, siis saatejuht oli Emil Rutiku ja esimene osa esilinastus 2000. aastal, kui Mikk oli varajane tiinekas, 12.aaastane \ud83d\ude00<\/div>\n
Igatahes, seeme j\u00e4rgmise suure teleprojekti jaoks sai mulda pandnud \ud83d\ude09<\/div>\n<\/div>\n
<\/div>\n

Inge:\u00a0<\/strong><\/h4>\n
P\u00e4ev pakkus uskumatult toredaid emotsioone: hommikupoolik Viinistu kunstimuuseumis koos oma tegemisi t\u00f5eliselt f\u00e4nnava giidiga, kaatris\u00f5iduks ideaalne meri, imekaunis Mohni saar koos pehmelt \u00f6eldud karastava suplusega ning m\u00f5nus suve\u00f5htune piknik koos ohtra mullijoogiga.<\/div>\n
<\/div>\n

Martin:<\/strong><\/p>\n


\n<\/strong>Orangetime’i suvep\u00e4ev oli v\u00e4ga vahva. Viinistus n\u00e4gime kauneid kunste, Mohni saarel \u00fcleloomulike j\u00f5ude, Inge suvekodus v\u00f5itu sulgpallis Marta ja Maickeni \u00fcle ja Shvipsis aperol spritzi. Good times.<\/p>\n

Marta:<\/b><\/h4>\n
Endiselt suudab Eestimaa oma iluga jahmatada ning elamuse saamiseks ei peagi \u00fcle piiri s\u00f5itma. Ning poleks arvanud, et \u00fchelt n\u00e4ituselt tahaks enamus kunstiteosed endaga kaasa haarata ning elutuba kaunistama panna. M\u00f5neks ajaks j\u00e4\u00e4b m\u00e4lestuseks saatma huulel olev k\u00fclmavill, mis peale karastavat ujumist Eesti suve trotsida otsustas.<\/div>\n
<\/div>\n

Enel:<\/strong><\/h4>\n
Ma ei peatu pikemalt muljetavaldaval Viinistus asuval Manitski kunstikogul ega maalilisel Mohni saarel, vaid soovitan k\u00f5igil selle aja v\u00f5tta ning eelmainitud paiku k\u00fclastada. Vihjeks v\u00f5in vaid \u00f6elda, et aega j\u00e4i meil pigem puudu, sest silmailu pakuvad m\u00f5lemad enam kui k\u00fcll.<\/div>\n
Kasutan oma kolmandat lauset (meile oli siin ikkagi range limiit ette antud) hoopis selleks, et soovitada aeg-ajalt v\u00f5tta vaevaks t\u00f6\u00f6kaaslastega kontorist v\u00e4lja minna \u2013 eriti kui t\u00f6\u00f6l on parajasti kibekiire ning eriti kui t\u00f6\u00f6kaaslased on nii v\u00e4ga toredad.<\/div>\n
<\/div>\n

Hardi:<\/strong><\/h4>\n
V\u00f5tan siis eelneva l\u00fchidalt kokku. Parim\u00a0tiim. Vinge kunstisaal. Kiire paadis\u00f5it. Tegelikult s\u00f5bralik Mati. Kuum ilm. Karastav vesi. Rists\u00f5nade lahendamine. Hea bussijuht.\u00a0Kohtumine Jaaniga. Pikk p\u00e4ev ja l\u00fchike \u00f6\u00f6. Ait\u00e4h osalistele ja korraldajatele.<\/div>\n
<\/div>\n
\u00a0\"IMG_3881\" \"IMG_20170725_151724\" \"IMG_20170725_154220\" \"agentuuri<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hea lugeja, sind kindlasti huvitab, millised on suvep\u00e4evad meil kui \u00fcrituste korraldajatel?! \u00a0Peab\u00a0tunnistama, et seekord ei olnud mingeid tulesid ja vilesid, vaid hoopiski ilusad ja maalilised Eestimaa paigad. Suure vaevaga suutsime leida selle ainsama kuup\u00e4eva kogu aasta jooksul, et \u00fchiselt aeg maha v\u00f5tta nii, et keegi ei pea muude kohustuste p\u00e4rast \u00e4ra tormama. \u00d5nneks\u00a0leidis\u00a0taevataat sel […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6982,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6983"}],"collection":[{"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6983"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6983\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9230,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6983\/revisions\/9230"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6982"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6983"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6983"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/orangetime.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}