Aeg on lennanud linnutiivul, sest täpselt aasta tagasi päikselisel aprillikuul alustasin ma oma esimest koolipraktikat Orangetime’is. Kuigi õpin Tallinna Ülikoolis Reklaami ja imagoloogia erialal, võtsin siiski sihiks üritusturunduse valdkonna. Nagu ikka iga uue asjaga, keeras ka minul kõhus enne uut väljakutset, sest tegelikult ma ju ei teadnud ürituste korraldamisest väga midagi. Õnneks tundsin hirmu asjata, sest agentuuripere võttis mind soojalt vastu ja sain endale praktika kohustusteks nii väiksemaid kui ka täitsa vastutusrikkaid ülesandeid.
Lisaks erinevate päringute tegemistele kaasati mind ka suurtesse rahvusvahelistesse projektidesse nagu näiteks Baarmenite MM ja Coca-Cola Euroopa regiooni aasta tippkohtumine. Mõlemal projektil vastutasin oluliste valdkondade eest, tänu millele tutvusin väga põnevate inimestega. Oli põnev jälgida, kuidas peale tohutuid emaile, telefonikõnesid ja koosolekuid kõik detailid lõpuks omavahel kokku üheks ürituseks sulandusid. Kuigi tunnistan, et kooli ja töö kõrvalt panustasin üritustele tihti unetundidestki. Tundsin, et selline asjatamine mulle meeldib ja väsimust ei pannud suures korraldustuhinas tähelegi.
Kuigi pidin praktikale minema paariks kuuks, olen Orangetime projektidesse panustanud juba terve aasta. Praktika õpetas mulle palju enda kohta ning muutis mind tööalaselt palju julgemaks. Varem ma ignoreerisin telefonikõnesid ja proovisin pigem suhelda e-posti või siis üldse Messengeri teel. Sain aru, et võimatud asjad saab teha võimalikuks, kui jagub piisavalt järjepidevust ja ka kohusetunnet. Olen väga tänulik agentuurile usalduse eest ja soovitan ka teistele noortele kindlasti praktikale minna. Ei tasu karta kaasa rääkida ja näidata initsiatiivi. Kui sinu idee ka käiku ei lähe, siis võib-olla aitas see edasi liikuda ning jõuda just sellele pirni-süttimisele ning inimeste silmades sära tekkimisele.
Johanna
