Eesti – juhtiv üritusturundusriik

Ehk lühilugu sellest, milline on Eesti agentuuride tase ja positsioneering võrreldes ülejäänud Euroopaga.

Mis saaks olla parem, kui võrrelda enda tegemisi Euroopa sama valdkonna esindajate, tipptegijatega?

Teha paremini. Aga kuidas?

Sellele küsimusele vastust otsides sündis otsus võtta osa valdkonna professionaalide ‘’kokkutulekust’’.

Portugali pealinnas Portos toimus novembrikuus BEA World Festival 2017 (http://www.beaworldfestival.com), kus jagati auhindu parimatele ürituste ja live-communication töödele.

600 osalejat. 21 kategooriat. 3000 esitatud tööd. 100 valitud tööd shortlistis.

Omamata täit teadmisi sellest, millisel tasemel on Euroopa üritusturundus võrreldes meie pisikese Baltikumi turuga, võisin eelnevalt tunda sisemist alandlikkust ja ärevust. Teisalt tasakaalustas ja rahustas mõte, et meie enda väikeriigi üritusturundusagentuur Jolos julges taaskord oma töö esitada ja oli sellega valitud shortlisti.

Auhindamisele eelnes terve päeva kestev tööde pitching ning kohe sai selgeks üks põhjus, miks meil on keeruline Euroopas konkurentsis püsida. Mitte, et oleksin näinud maailmaklassilisi kõnepidamisi ja ettekandeid, aga tööde rahalised panused on väga palju kõrgemad. Suured eelarved ja kohati isegi üleolev tehniline produktsioon.

Seda ilmestasid värvikad näited sellest, kui mitu tuhat ruutmeetrit LED-ekraani oli agentuur üritusel kasutanud või kui mitusada töötundi oli keegi videokunstnik kulutanud visuaali loomisele. Loomulikult ei ole see žürii silmis kõige olulisem hindamiskriteerium, aga ometi on sellel mõju.

Lisaks ürituste eelarvetele on esitatud tööde videote tootmise hinnaklass märksa kõrgem kui 2000 eurot.

Esmajoones keskendus žűrii enda hinnangute andmisel ürituste tulemustele, eesmärgi saavutamisele ja laiaulatuslikuma väärtuse loomisele. Numbritel on suur mõju.

Kirjutasin enda jaoks väga palju märkmeid ja kindlasti ei ole kõik mõeldud kliendi või konkurentide silmadele. Toon esile kolm mõtet, mis võivad küll kõlada klišeena, kuid sellegipoolest peaksid endiselt rakendust leidma:

  • Mõtle alati sellele, mida soovib ürituse publik/sihtrühm, mitte ainult isik kliendi näol. Ideaalne maailm tekib seal, kus toimub mõlema osapoole huvide kattumine.
  • Mõõda inimeste rahulolu. Ainult nii saad järgmine kord olla veel parem.
  • Üritusest on ettevõttele kasu, kui see on mõtestatud ja seotud tema laiema turundusstrateegiaga.

Just see viimane punkt sai kirja pärast personaalset vestlust žüriiliikmega, kui soovisin saada tema nägemust konkursi üldisest tasemest. Tulemus: ettevõtte või brändi turundusstrateegia sidumine üritusega on nõrk.

Kui üldeelarved ja nende võrdlemine kõrvale jätta, on olenemata riikidest ja regioonidest Euroopa agentuuride probleemid sarnased. Läbiv teema on arutelu enda teenuste, eelkõige loovtöö hinnastamise ja selle klientidele selgitamise kohta. Ei, see ei ole halamine.

Loovtöödel on hind ning sellele teemale on vaja rohkem tähelepanu pöörata ning enda eest seista.

Kui teil leidub 2 minutit ja 32 sekundit vaba aega, siis soovitan vaadata järgnevat loovagentuuride elu iseloomustavat videot:

Mis kõige olulisem – meie mõtteviis, loovtöö ja ideede elluviimise professionaalsus on võrdväärne Euroopa tippudega. Just sellise kindluse ma Portost sain.

Sellepärast julgengi uhkusega nimetada Eestit juhtivaks üritusturundusriigiks, kus väheste vahenditega saadetakse korda imesid.

Mikk