Saage tuttavaks – Lilian

Alates jaanuarist on meie seas uus projektijuht Lilian. Selline tunne, nagu ta poleks meie kollektiivis üldse uus – pigem nagu vana sõber, kellega saab suvalisest punktist pikka ajalugu jätkata. Kuna me pole teda “kaua” näinud, küsisime siiski mõned väga olulised küsimused. 

Kui saaksid õhtusöögile kutsuda ükskõik kelle kogu maailmast, siis kelle kutsuksid?

Süüa mulle väga meeldib. Aga õhtusöögile kutsumise variante on nii palju: omakasupüüdlik inimene minus kutsuks külla mingi väga tipptasemel koka ja laseks tal siis oma sõpradele ja endale gurmeetoitu valmistada. Samas võiks ju mõelda provokatiivsemalt ja kutsuda näiteks Hitleri. Või Marie-Antoinette’i. Ühele pakuks kooki ja teisega räägiks..nomaeitea millest, aga kindlasti oleks huvitav. Või kutsuda hoopis kedagi Eesti kultuuriinimestest, keda meie hulgas enam ei ole, ent on mind palju mõjutanud. Mati Unt näiteks. Või Tammsaare. Või hoopis mõni salajane celebrity-crush.Või iseennast tulevikust (või minevikust).

Milline oleks sinu jaoks täiuslik päev?

Täiuslik päev algab mõõdukalt hilja ja see sisaldab mõnusat kulgemist, väga head toitu ja väga olulisi inimesi. Õhtupoolikul võiks külastada ka mõnda toredat kultuuriüritust ja vaadata, mis edasi juhtub. Ja õues peab olema soe, miinuskraadidega täiuslikku päeva minu jaoks ei ole!

Kui saaksid homme ärgata ühe uue oskuse, võime või omadusega, siis mis see oleks?

Kõiki maailma keeli mõista oleks kahtlemata huvitav. Või lõpuks aru saada keskkooli taseme matemaatikast… ei tegelikult…tahaks osata suvalises kohas ja ükskõik, mis ajal magama jääda ja välja puhata. Ma nii kadestan neid inimesi, kes väsinud olles suudavad magada ka siis kui ümberringi käib suur pidu, müra ja strobod, samal ajal kui minusugune iga väiksemagi krõpsu peale öösiti ärkab.

Kelleks tahtsid väiksena saada?

Päris väiksena tahtsin ma, et mul oleks oma kasside tsirkus või oleksin lõvitaltsutaja.  Siinkohal vabandan tagantjärgi kõikide kasside ees, kes minu “aga tegelikult nad ju tahavad kahel käpal kõndida” eesmärgi tõttu mõningast ebamugavust pidid taluma. Kohvikut tahtsin pidada – tahtsin seal serveerida erikujulisi võileibu. Mingil müstilisel põhjusel tahtsin eelkooliealisena ka suuri kontserte korraldada – kustkohast see mõte tuli, pole aimugi, aga mäletan, kuidas mõtlesin enne magamajäämist kui äge oleks tuuribussiga mööda maailma sõita ja uutes linnades kontserte korraldada. Hiljem soovisin sarnaselt paljudele omavanustele Ally McBeal eeskujul advokaadiks saada.

Mis viib sind kõige paremini zeni?

Ma ei ole üldiselt selles zen-olemise-asjanduses kuigi tugev, aga kui rääkida sellest, mida teen kui meeleolu paha on, siis vesi aitab. Dušš, vann, bassein, spa – pingelistel perioodidel võib mu veearve kolmekordistuda. Teine võlurohi on kõndimine. Mõned inimesed käivad metsajooksu tegemas, mina teen linnakõndi :)  Tunde. Muusika peas mängimas (spotify, mitte skisofreenia). Muusika on alati hea. Ja sõpradega veiniklaasi taga maailma paikapanek. Lisaks peab paar korda aastas saama Viljandisse, sellel linnal on minu jaoks mingi müstiline võluvägi.

 

smile viljandi

Jaga seda postitust...

Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterShare on LinkedIn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga