Kas kohtumiste korraldamisel jääb peale Bideni või Macroni suund?

Milline saab olema üritusturunduse tulevik koroonatõvest taastuvas maailmas? Et mitte oma kitsa erialamätta otsa uudistama jääda, püüdkem eeskuju võtta selle ilma kõige vägevamatest.

Meile kõigile viimase kahe aasta jooksul varasemast kodusemaks saanud kaugistungite ja telefonikonverentside globaalseks võrdkujuks on saanud USA president Joe Biden. Ametikohajärgselt maailma võimsaima mehe tiitli kandja naudib ilmselgelt tehnoloogilise progressi hüvesid: võimalust rahulikult oma sõnumit seada ja seda kontrollitud keskkonnas ette kanda. Kriitikud kipuvad muidugi ka vihjama, et ekraani tagant on lihtsam nõunike sosinale toetuda, aga jäägu see praegu nende südametunnistusele.

Pole siis imestada, et ka praeguse tuliseima kriisi, Venemaa Ukraina-suunalise rusikaviibutuse lahendamiseks „kohtus“ Biden oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga mugavalt oma Wisconsini kodust telefoni teel. Eks kaadrid kirjutuslaua tagant meediaveergudele ikka jõudsid, kuid midagi sisulist avalikkuse jaoks 50-minutilisest vestlusest kõlama ei jäänud, ammugi ei peatanud see tankiroomikute vuramist.
Hoopis teistsugust kommunikatsiooni tavatseb viljeleda kolmanda tuumariigi juht, Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Mõne jaoks võib tema pidev „lähedusevajadus“ ju küsimusi tekitada, kuid pressi ja seega ka valija jaoks on reaalsed kohtumised igal juhul meelepärasemad – kas või sellepärast, et siis saab asjaosalised kergema vaevaga ühele fotole püüda.

Nii sai loomulikult just Macronist esimene lääneriikide juht, kes pärast praeguse kriisi süvenemist Putini audientsile pääses. Käigu diplomaatilisele mõistlikkuse ja võimaliku mõju üle võib arutleda lõputult, ent kaadrid ühise (olgugi, et koroonavaimus viie meetri pikkuse) laua otstesse kogunenud valitsejatest on viimastel päevadel iga uudistetarbija mällu süübinud. Juba kohtumise pikkus – viis tundi – räägib enda eest; nagu on märkinud üks kodumaine poliitikavaatleja: kui ikka millestki rääkida poleks olnud, olnuks mõlemal selle ajaga ka paremat teha.

Mida sellest mõistukõnest siis ürituste korraldamise homse päeva kohta järeldama peaks? Muidugi ei kehti selles maailmas midagi absoluutset, aga Prantsusmaa president on oma Ameerika ametivennast täpselt 35 aastat noorem…

Comments

There are no comments yet.

Leave a comment