Ei ole palju jäänud, et Orangetimel täituks aasta koos Mari-Liisiga ja vastupidi. Aga kui te ei ole veel tuttavaks saanud, siis alljärgnev annab selleks väga hea võimaluse.
– – –
“Some days, I amaze myself. Other days, I put my keys in the fridge.”
5 randoomset fakti minu kohta:
- Õudukad on minu jaoks täielik NO-GO
- Ma funkan hommikuti ja päevasel ajal palju-palju paremini, kui õhtul. See tähendab, et pigem saan oma õhtu unetunnid kätte ja ärkan kell 4 hommikul üles, kui ragistan pool ööd ajusid. Midagi, mis meie valdkonnas liiga tavaline ei ole 😀
- Mul olid tõstukijuhi load rahakoti vahel enne kui autojuhiload
- Olen šokolaadisõltlane (ilma naljata peidan enda eest šokolaadi ära)
- Iga hommik võtan eranditult aja iseendale, hingan ja mediteerin – seda juba 4 aastat.
Lühidalt minust:
Olen 26-aastane Tallinna plika. Alati valmis uut kogema, ennast proovile panema ja oma mugavustsoonist välja astuma. Fännan inimestega suhtlemist – just, et kogeda erinevaid mõtteviise ning avardada oma silmaringi. Ma usun, et iga inimene, kes minu teele satub, tuleb mind mingil määral täiendama ja õpetama. Inimesed, kes mind kõige enam inspireerivad on just need, kes näitavad välja siirust, headust ning hoolivust hetkedes, kus keegi teine seda ei tee. Et jutt liiga deep’iks ei läheks, siis viskan siia veel asju, mis on mulle olulised: hea toit, totter huumor, päike, trenn ning see, et sära kunagi silmist ei kaoks!
Kuidas jõudsin üritusturunduseni/Orangetime’ini?
Minu enesearengu tee on olnud päris mitmekülgne ja huvitav. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tundsin tugevat survet mingi eriala valida ja minna edasi õppima. Mäletan, et minu lõplik valik toimus kolme eriala vahel: rõivadisain, õendus ja geenitehnoloogia. Ei tea, kas saab veel erinevamaid suundi valida, kuid lõpuks astusin sisse õenduse erialale Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Ülimalt põnev oli üksi täiesti võõrasse linna elama minna ja see kogemus oli tõesti midagi, mida ära ei annaks. Pärast ühte aastat õpinguid otsustasin selle teekonna siiski pooleli jätta ning läksime sõpradega Austraaliasse tööle. Austraalia oli MEGA! Korjasin mustikaid, töötasin viljalaboris, kühveldasin selja haigeks, päästsin madusid ja habedraakoneid viinamarjapurustajate küüsist, vurasin laohoonetes forkliftiga ringi, tegin kontoritööd, pakendasin veinipudeleid jne. Olles aastakese teisel pool maakera veetnud, tundsin, et nüüd on õige aeg – ma lähen majandust õppima. Mõeldud, tehtud – valitud sai EBS, erialaks rahvusvaheline ärijuhtimine, finantskallakuga suund ja inglise keelne õpe. Teise aasta alguses võtsin eesmärgiks teha ülikooli teise ja kolmanda kursuse ained ühe aastaga ära, et saaksin kolmandal aastal tööle minna. Nagu kipub olema – mõeldud, tehtud – minu järgmiseks tööks oli turundada Eestis selliseid brände nagu Vitamin Well, Nocco ja Barebells. Töö hõlmas endas mitmeid erinevaid ülesandeid, mis tähendas, et tegelesin nii kogu üldise turunduse juhtimisega, sotsiaalmeedia kontode haldamisega, digimeediaga, ürituste korraldamisega, brändi tiimidega, keda igakuiselt sponsoreerisime jne. See oli ilmselt minu elus üks selliseid aegu, kus ma arenesin kõige enam – nii inimesena kui ka professionaalselt. Kuidas aga oma armsa Orangetime pere juurde jõudsin? Ütleme nii, et suur tahe, julgus, õige ajastus ja inimene, kelleks arenenud olin, ongi vastus. Tänaseks olen Orangetime’is töötanud veidi üle poole aasta ning võin käsi südamel ja 20 sõrme/varvast püsti öelda, et olen täiega õiges kohas ja õigel teekonnal.
Miks mu nimi telesaadete tiitrites on – mingi nimekaim?
Minu üheks hobiks ja kireks on ka televisioon. Olen aastast 2018 alates RUUT produktsioonifirmaga gigaägedaid projekte koos teinud ja oi, kuidas tuleb veel 🙂 . Mõned projektid, mille taustamängija olen olnud: Su Nägu Kõlab Tuttavalt; Ma Näen Su Häält; Eesti Otsib Superstaari; Kui Vana Ma Olen?; Eesti Muusika Karikas; Kes Teaks?; Suur Pühapäev jne. Olen tiimis see tähtis tegelane, kes teeb kõike, mida vaja ja hoiab asja voolavana – minuga tuleb hästi läbi saada, ütleme nii, haha (õnneks pole see liiga keeruline)!
Mida vabal ajal teen?
Puhkan? Täiega reläxin ja laen akusid, et varsti jälle hullu panna. Olen aru saanud, et ma olen küll täiega inimeste inimene, kuid oma akude laadimiseks vajan üksi olemist. Nagu ka täiesti tühi aku ei võta koheselt vooluvõrku ühendades pilti ette, nii ka mina. Kui olen ikka täiesti läbi, vajan oma aku esimeste protsentide laadimiseks seda, et olen üksi, iseendaga. Inimesed minu ümber on aga justkui see aku kiirlaadija – nii palju efektiivsem ja tugevam energialaeng!
See võib küll veidi juustuselt kõlada, kuid tahaks öelda, et mu elu ongi üks vaba aeg – ma proovin teha võimalikult vähe asju vastu tahtmist ja nautida kõike, mida teen. VABA AEG suhelda erinevate inimestega, käia looduses jalutamas, teha trenni, süüa head toitu, õppida, avastada, reisida ja tegeleda tööga, mida fännan.
Kes on hea klient?
Väga huvitav – tundub justkui lihtne küsimus, millele vastata, kuigi kirja panna seda üllatavalt keerukas. Kliendid ja ettevõtted on nii erinevad, seega ma ei sooviks öelda, et üks on parem, kui teine. Küll aga, mida mina väga hindan, ja tunnen, et teeb koostöö kordades paremaks, on see, kui kliendipoolne kontakt, kellega suhtlen, teab oma ettevõtet ning töötajaid selles ettevõttes hästi. See on minu arvates ülimalt oluline, et üritus tuleks just selle ettevõtte nägu ning meeldejääv. Panen veel mõned märksõnad siia, mis iseloomustavad minu jaoks head klienti: soov teha koostööd, omavaheline usaldus, austus, avatud meel ning julgus kastist välja mõelda.
Kes on hea tiimiliige?
Kuna ma olen täiega inimeste inimene ja mulle on ülimalt tähtis meeskonna vaimsus, siis vot sellele küsimusele pole mul keeruline vastata. Ühe sõnaga! Hea tiimiliige töötab KOOS teiste tiimiliikmetega ühise eesmärgi nimel. Hea tiimiliikme omadused on: usaldusväärsus, julgus abi küsida, suur soov tegutseda, läbipaistvus, abivalmidus, oskus oma vigadest õppida, võimekus teha koostööd, kuid teisalt ka nuputada ise. Tiimi luues on minu arvates väga tähtis aspekt, et tiimiliikmed üksteist täiendaksid – nii oma oskuste kui ka olemuse poolest.
Mis mind paelub ürituste korraldamise juures kõige enam?
See, kui näen enda ja tiimi genereeritud ideid kuskil üritusel ellu tulemas – see tunne on nii äge – see, kui näed, kuidas sinu idee pakub inimestele lõbusaid ning kordumatuid mälestusi. Kogu see protsess, kuidas idust, millest alguses veel ei kujuta ettegi, mis saama hakkab, sirgub suur ja äge asi. Loomulikult on ka sellel teel katsumusi, kuid ka need on vajalikud – kuidas inimesed muidu õpivad, arenevad ja teine kord paremini teevad 🙂 ?
Suurim unistus?
Kindlasti mitte kõige originaalsem vastus, kuid ma unistan sellest, et elan just niimoodi, et mul ei oleks elu lõppedes kahetsusi selles osas, mis ma tegemata jätsin: et ma ei reisinud sinna, kuhu soovisin, et ma ei jaganud piisavalt armastust ega loonud väärtust kohas ja hetkel, mil oleks võinud. Ma soovin olla ümbritsetud inimestega, kes alati mind üles ja edasi tõukavad, on pühendunud ja pürgivad oma eesmärkide poole – ja ma soovin olla ka ise selline inimene.
Comments
There are no comments yet.